Kuidas lahendada probleeme?

Osho, india filosoof, ütles ikka, et probleeme ei lahendata kunagi, need unustatakse.

Tavaliselt on inimestel ikka mingi mure kusagil kuklas. Isegi mitu muret. Vahel on need nii suured mured, et raske on millelegi muule keskenduda, kui sellele murele. Sellistel hetkedel ei tule teadlikust manifesteerimisest midagi välja. Või siiski?

Ma ise jagaksin probleemide lahendamise viisid kahte kategooriasse: aktiivsed ja passiivsed. Ma ise arvan, et passiivsed on tähtsamad ja suurema mõjuvõimuga, kuid vahel teeb aktiivne probleemilahendamine lihtsalt olemise paremaks ja seega on hea vajadusel ka aktiivseid kasutada.

Passiivseid meetodeid:
1. Alati, absoluutselt alati, alusta sellest, et mõtled välja, kuidas sa tahad, et probleem laheneks. Mis oleks selle lahenduse ideaalne stsenaarium? Äkki leiad isegi mitu ideaalset stsenaariumit? On raske probleemist lahti saada, kui meil pole ettekujutust selle lõpust.
2. Teiseks, kujuta seda ideaalset lõppu ette nii tihti, kui saad. Kui sul selle juures halb tunne on, siis ära muidugi tee. Tähtis on otsida üles see emotsionaalne tasakaal, kus tunned juba ette seda tunnet, kui hea on, kui seda probleemi ei ole.
3. Kolmandaks hoia oma energeetiline tase võimalikult kõrgel. Kui tuju läheb alla, on lihtne halbu mõtteid mõtlema hakata ja veel katastroofilisemaid stsenaariume ette kujutada. Hea tunne annab absoluutselt igas olukorras eelise.
4. Kui probleem seisneb milleski, mida ise tegelikult väga kontrollida ei saa, siis on vahel parem hoopis mitte selle peale mõelda. On parem juhtida oma tähelepanu täiesti kõrvale, tegeleda muude meeldivate asjadega ja lihtsalt elust rõõmu tunda. Mis mõtet on muretseda asjade pärast, mis sellest muretsemisest kuidagi ei sõltu? Muretsemine on ainult enda energia kasutu raiskamine.

Aktiivseid meetodeid (NB! võtta kasutusele alles siis, kui passiivsed meetodid 1-3 läbi tehtud on):
1. Mina ikka armastan nimekirju teha, seega soovitan teha nimekiri tegevustest, mis annaks positiivse tulemuse probleemi lahenduse osas.
2. Viia end võimalikult kõrgesse energiasse ja heasse meeleollu.
3. Alustada ühega nimetatud tegevustest.

Kõige tähtsam kõikide probleemide lahendamise juures on siiski lõpptulemuse defineerimine ning iseennast sellisesse seisu viimine, mis on sobilik probleemide lahendamiseks.

Toon ühe elulise näite ka, et jutt ei jääks vaid teooria tasemele.
Eelmisel nädalal kuulsin, et mu kolleeg saab minust rohkem palka, kuigi teeme sama tööd. See ärritas mind väga. Üritasin leida ärrituse põhjust, aga ei leidnud muud, kui see, et mulle ei meeldi palka juurde küsida. Kindlasti kavatsen antud takistusega tulevikus eraldi tegeleda, aga kuidagi pidin sellega ikkagi juba eelmisel nädalal hakkama saama, sest tahtsin palgaküsimise ära teha enne nädalavahetust. Leidsin, et mu on raske ette kujutada seda positiivset vastust, mis mu kirjale tuleb. Minu reaalsuses ei olnud lihtsalt mitte ühtegi võimalust, et see positiivne vastus tuleks. Olin sisimas tegelikult absoluutselt kindel, et ma ei saa palka juurde. Oi, kuidas ma põdesin. Aga! Absoluutselt teadlikult tegelesin ka enda energiaga. Kogemus on näidanud, et halva tundega ei ole mõtet selliseid kirju välja saata, seega otsisin tasakaalu, head tunnet, tegelesin mitu päeva hoopis millegi muuga. Vahel sõin kommi, siis käisin jalutamas. Ühel õhtul tundsin, et nüüd olen piisavalt rahulik ja rõõmus, et see kiri ära saata. Siis ei julgenud ma mitu õhtut postkasti vaadata. Lõpuks, kui tundsin end taas rahuliku ja rõõmsana, vaatasin postkasti ja saingi positiivse vastuse.
Ma ei ütle, et ma poleks kindlasti saanud positiivset vastust, kui oma meetodit kasutanud poleks, kuid mul endal oli nii kordades lihtsam tegutseda ja lisaks sellele kirjutasin ilmselt ka mõistlikuma kirja, mis omakorda võis vägagi palju mõjutada seda vastust, mis mulle tuli.

Kasutan ise sellist meetodit pea kõikide probleemide lahendamiseks, olgu need siis väikesed või suured.

Saara