Kas poleks mitte tore, kui...
Vestlesin siin ükspäev teemal, et kui kogu aeg positiivsetest asjadest nimekirju teha, kas siis negatiivne ei jää äkki liiga tagaplaanile ja seega ei muutugi kunagi midagi paremaks, sest me seda ise paremaks ei tee? Noh, Abraham ütleks selle peale, et negatiivne läheb ise paremaks, kui sellele mitte keskenduda. See on Külgetõmbejõu põhiseadus - millele keskendud, see kasvab. Kui keskendud negatiivsele ja tunned negatiivseid tundeid, siis ei sünni sellest midagi head. Aga siin ongi konks. Nimelt - on küll võimalik keskenduda negatiivsele ja justkui ise panustada sellesse, et elu paremaks läheks, kuid seda peab tegema positiivses võtmes tundes positiivseid tundeid. Ütlen kohe, see võib olla väljakutse nii mõnegi jaoks. Kui elus on palju muresid, siis on raske nendele keskendudes midagi head tunda. Ma annan teile siinkohal ühe väikese harjutuse, mis ehk veidikene kergemasse tundesse viib. Harjutuse nimi on "Kas poleks mitte tore, kui..." Idee seisneb selles, et selle asemel, e