Teadlik Manifesteerimine

Olete seda "hoiatust" kuulnud, onju?  Mida sellega siis tavaliselt mõeldakse? Mõeldakse seda, et inimene justkui poleks kunagi rahul. Nii, kui mingi tulemus on saavutatud, nii soovib ta midagi uut, paremat, suuremat. See on lause, millega hoiatatakse inimesi mitte liiga palju tahtma. Sellega hoiatatakse selle "piirituse" tunde eest, kus justkui kunagi ei saaks küllast kuni kogemustest/söögist/rahast lõhki lähed. Sellega tuletatakse meelde, et inimesed võiksid siiski enda soove tagasi hoida ja ehk isegi nautida seda, mis neil praegu on.  Osaliselt nõustun - pidevas puudusetundes elades on raske õnnelik olla. Teisalt aga on see lause, mida ma mitte kunagi ise ei kasuta. Miks? Sest süües kasvabki isu ja see on täiesti normaalne.  On täiesti normaalne tahta rohkemat, uusi kogemusi, vallutada uut levelit. On täiesti normaalne, et endise eluunistuse asemel tekib uus varsti pärast seda, kui viimane täitub. Vahel otsustab inimene, et ei, see unistus on liiga väike, ma unist

Beliefi jook, mis on täna nii head energiat andnud Parajalt huvitavad ja keerulised patsiendijuhtumid Laps jäi lõunaunele Valge kardin liigub päikesepaistel tuule käes Linnamiljöö on turvaline Videokõned on tänaseks tehtud Villel on nii ilusad lokkis juuksed Soe on Senise elu suurima reisini on jäänud ainult 5 ja pool nädalat Seinal on kaks ratsavõistlustelt saadud rosetti

Unistamine on mu lemmiktegevus. See on midagi, mis annab energiat, rõõmustab, vahel aitab põgeneda praegusest reaalsusest, kui teine väga tüütu on. Ma tõstan sellega teadlikult iseenda energiataset.  On aga inimesi, kes ütlevad, et neile ei meeldi unistada, et see on mõttetu.  Mida nad sellega mõtlevad? Miks nad ei tunne seda head unistamise tunnet nagu mina ja paljud teisedki?  Unistamine nõuab teatud viisil lahtilaskmist, see nõuab paindlikkust. Paindlikkust mõelda piiridest välja - kui oleks lõpmatu hulk raha või aega või tervist või sõpru või mida iganes meie süda ihaldab. Kuigi on tõsi, et unistamine ise tõstab energiataset, siis selle alustamiseks on vaja omakorda väikest lüket, et pihta hakata. Päris depressioonis inimestel pole tavaliselt nii palju energiat, et seda lüket teha ja nii ongi depressioonis inimestel väga raske unistamisega tegeleda, kuigi, kui nad sinna jõuaksid, siis see aitaks neid.  Depressioon ja madal energiatase ei ole ainsad põhjused, miks osa inimestest uni

Ma ei saa aru Vanasti Kõik oli nii intensiivne Vanasti Olin armastusest tiine Tundsin väiksemaidki iile Ja madalseisu piine Ja rongirataste päästeliine Ma ei saa aru Kas minuga on  Kõik hästi Kas olen tegemas  Mingit testi Kandmas päästevesti Löömas päriselu mesti Ma ei saa aru Kas on see kõik See tavaline tunne Vaid siiski üks elulõik?  Soovin nii üht  Kui teistki sinna Ja ometi ikka Edasi minna On see hea tunne Vaid siiski üks elulõik? Ma ei saa aru Segadus, segadus Soov leppida Soov tegeleda muuga Mitte aju keppida Segadus, segadus Eks näis, mis saab Olen stabiilne End avastan taas

Pilt pärit SIIT .  Autor: Matthew McConaughey  Pealkiri: "Greenlights" (selle postituse ajal ei ole eesti keelde tõlgitud) Kuigi tegemist ei ole klassikalise eneseabiraamatuga, siis ometi on see üsna puhas teadlikkust manifesteerimisest rääkiv raamat.  "Greenlights" on elulooraamat ja eriti väärtuslik veel selle tõttu, et on kirjutatud Matthew McConaughey mina-perspektiivist. Matthew maailmatunnetus on erakordne. Ma ei ole kindel, kas ta teadlikust manifesteerimisest teab, aga tema alateadvus saab sellest ülihästi aru. Selle raamatu kirjutamise hetkeks on Matthew kindlasti saanud aru ka oma teadlikus meeles, kuid lihtsalt sõnastab kogu teooriat teistmoodi. Ta kutsub "head elu" inglisekeelse väljendiga "Greenlights" - kui sõidad autos ja igas vastutulevas fooris põleb roheline tuli.  See raamat on jutustus sellest, kuidas need rohelised tuled üles leida, kuidas need ära tunda ja kuidas nende abil oma parimat elu elada. See raamat on julgusest ja h

Abraham-Hicksi kruiisil kohtasin palju inimesi, kes kõik teadliku manifesteerimisega tegelesid. See oli väga värskendav kogemus. Nägin, et on veel omajagu inimesi, kes maailma asjadest sama moodi aru saavad kui ma ise.  Eriti tore uus tutvus oli mul Mary Anniga - ilusa naisega New Yorkist. Ta jagas mulle lugusid, mida oli manifesteerinud ning rõõmu, mida see talle tekitas. Mary Ann sai ka Abrahami juurde "kuumale toolile" - imeline manifesteerija.  Mary Ann õpetas mulle harjutuse, mida tahan teiegagi jagada.  See harjutus on lihtne - võta aega ja palveta teiste inimeste eest. Mary Ann teeb seda rannas - istub maha, vaatab merd ja hakkab ükshaaval oma sõpru, tuttavaid, kalleid läbi käima ning kõigile midagi head soovima. Ta teeb seda teadlikult, rahulikult, läbimõeldult.  Kellele sellest harjutusest kasu võiks olla?  Abraham ütleb ikka, et igal asjal on kaks poolt - see, mis on ja see, mis ei ole. Kui me soovime midagi rohkemat, siis on lihtne jõuda kogemata sellele poolele, k

Tegin sel kuul teoks oma suure unistuse ja käisin Abraham-Hicksi seminaril. Arvan, et see oli elumuutev kogemus. Abraham vastas küsimustele, mis mul meeles mõlkusid ja tõe välja punktid, mille lahendamisel sujuvamat elu nautida saab.  Üks tema uurim sõnum oli seekord järgmine: "Sa ei ole külgetõmbeseadus."  Ometi tõmban kõike, mida tunnen, eksole? Kuidas ma siis ei ole? Külgetõmbeseadus on midagi suuremat kui me ise. See on jõud, mis paneb asjad maailmas paika, mis liigutab mägesid. Meie ise ei ole külgetõmbeseadus, me oleme need mäed, mida külgetõmbeseadus liigutab. Me oleme tuul, mis külgetõmbeseadust kasutab.  Miks Abraham seda rõhutab?  Peamine põhjus on meie suhtumises ümbritsevasse. "Rohkem usaldust, vähem tegutsemist" on teine suur moto, mida siin eesti keeles sõnastada püüan. Kui usume, et peame palju tegema, siis võtame justkui külgetõmbeseaduse positsiooni. Aga me ei ole seda. Me oleme vaid "Universumi koostööaltid komponendid". Mõned praktilised

Autorid: Louise L. Hay ja Robert Holden Pealkiri: "Elu armastab sind" Üle pika aja tunnen, et lugesin midagi, mida manifesteerimisraamatuks liigitada ehk konkreetselt midagi, mis teadlikkule manifesteerimisele kaasa aitab.  Abraham-Hicks räägib sageli sellest, et inimese loomulik olek on olla "hõljuv kork vee peal", aga oma raskete mõtete, süütunde ja hirmuga surume selle loomulikus olekus hõljuva korgi vee alla ja nii meil ongi raske olla. Mida raskem on, seda rohkem me endale vastu töötame, manifesteerime soovimatut, kannatame ja kurvastame.  "Elu armastab sind" toob korgi tagasi vee peale. See lõdvestab. Heaolutunne, mis sellest kiirgab, on väga võimas. Luise ja Robert annavad lugejale 7 harjutust, mille abil oma meelt lõdvestunumaks ja rõõmsamaks muuta. Päris mitu on tehtavad peegli ees, seega sisaldavad sügavalt enesesse vaatamist ning tööd emotsioonidega.  Louise Hay on ise raamatu kirjutamise ajal juba pea 90-aastane, aga toimetab nii, nagu oleks ta

Ma usun ümbersündi ja eriti veel teadlikku ümbersündi. Tean, et see on esoteeriline, aga lihtsalt kirjutan, et veidi tausta avada. Seega usun, et kui raske meil ka lapsepõlves ei olnud, oli see osaliselt meie enda valik. Jah, pole tõestatav. Jah, subjektiivne. Aga seda ma usun.  Hea uudis on aga see, et kuigi me selle raske teekonna kunagi valisime, siis ei pea me kogu elu kannatama. Minevikku saab muuta. Ei, see ei ole lõik ulmeraamatust. Sa saad oma minevikku muuta.  Alustan kohe näitega iseenda elust. Noores täiskasvanueas arvasin, et mul oli kohutav lapsepõlv. Kasvasin üles stressis üksikemaga, meil oli tihti rahamuresid, koolis kiusati aeg-ajalt, meeleoluhäired tõmbasid elukvaliteedi alla. Kujutasin aastaid oma elu lapsena ette kui ühte hirmu- ja muresegast perioodi.  Kui keegi küsib praegu minu lapsepõlve kohta, siis vastan nii: "Mul oli väga ilus ja rahulik lapsepõlv. Elasime rahulikul ajal, suurema osa lapsepõlvest suures majas oma aiaga. Koolis läks hästi, tegelesin palju