Posts

Showing posts with the label Luuletus

Metamorfoos

Image
Ma ei saa aru Vanasti Kõik oli nii intensiivne Vanasti Olin armastusest tiine Tundsin väiksemaidki iile Ja madalseisu piine Ja rongirataste päästeliine Ma ei saa aru Kas minuga on  Kõik hästi Kas olen tegemas  Mingit testi Kandmas päästevesti Löömas päriselu mesti Ma ei saa aru Kas on see kõik See tavaline tunne Vaid siiski üks elulõik?  Soovin nii üht  Kui teistki sinna Ja ometi ikka Edasi minna On see hea tunne Vaid siiski üks elulõik? Ma ei saa aru Segadus, segadus Soov leppida Soov tegeleda muuga Mitte aju keppida Segadus, segadus Eks näis, mis saab Olen stabiilne End avastan taas

Mu oma isiklik jõud

Image
mis koht see on  kust tuleb mu jõud metsik ja ürgne lämmatav vänge mu oma isiklik jõud silmipimestav näib hingan ses rütmis mu süda ja kopsud on jõudu täis mu oma isiklik jõud nad peavad mind hulluks ja aru ma saan see jõud pole mina see on maru, see on tina minu oma isiklik jõud ma pole haige olen õnnistet see pole kerge see on tung, see on surve mu oma isiklik jõud ma liigutan mägesid ja suunan tuuli ma kujundan vägesid löön lainega muuli teen megadest gigasid ja sõnadest huuli saan nautida igavest energiaid suuri mu oma isiklik jõud

Inspiratsioon

Image
Tunne Jõud Magus kui vesi Kõrbes  Parem kui  Preemiad ja autasud Kõige suure Alus elus Kõige kuumem Kivi kerisel See, mida otsin Oma päevades Tunne Tabab kui välgunool Võimsamalt kui tsunami Ma olen valmis Tule

Vali

Image
vali, kuhu vaatad sellest sõltub kõik ei, pole olemas objektiivsust vali, kuhu vaatad see väike lõik sellest suurest elust saab sinu suureks eluks millest sõltub kõik vali, kuhu vaatad ja mida loed ja mida mõtled sellest sõltub kõik kogu maailm sinu elukäik vali, kuhu vaatad vali, mida näed vali, kuhu läed mu sõber tee, mis teed aga vali vali iga päev

Tahan olla oma mõtete vili

Image
Tahan olla oma mõtete vili Nii palju kui neid mulle antud Ja näha Näha neid läbi Saada tahte tiibadest kantud Minu elu on minu valik Nii oli Ja nõnda on praegugi seatud Pole musta Pole valget Vaid hall Ja seegi me värvides peatub See inimeste konglomeraat Nii suur Meie ühine elurõõm Ja siiski Ka kurbuse vihane taak On vaid Allika värskendav sõõm Tahan olla oma mõtete vili Nii palju kui neid mulle antud Ja näha Näha neid läbi Saada tahte tiibadest kantud Saara