Kuidas siis ikkagi mõttest reaalsus saab?
On hulgaliselt inimesi, kes suudavad aktsepteerida fakti, et optimistliku ellusuhtumisega on lihtsam toimetada ja et mida lõdvestunum ning keskendunum oled, seda tõenäolisemalt oma unistused täide saad viidud. Küll aga on enamikul palju raskem mõtelda mõtet külgetõmbejõu seadusest - et keegi müstiline Universumi jõud annab inimesele seda, millest ta kõige rohkem mõtleb. Ei tundu väga teaduspõhine, ega? Selle pärast ma tihti ütlengi, et kõik, millest ma räägin, on minu religioon. See on midagi, millesse ma sügavalt usun, mida olen ise kogenud ja mis minu jaoks kõige loogilisem tundub. Lihtsalt, et mitte molekulitasandil tõestusi otsima hakata, sest ma ei usu, et neid leiaksin. Kvantfüüsika nagu midagi räägib, aga pole ma ka neid jutte väga uurinud. Aga siiski-siiski, ka Abraham ütleb, et kuigi meie välja paisatud vibratsioon tekitab ilma meie sekkumiseta maailmas olukorra, kus seda sama vibratsiooni meie ellu aina rohkem tuleb, siis toonitab ta ka seda, et meie enda tegevused võivad