"Süües kasvab isu"

Olete seda "hoiatust" kuulnud, onju? 

Mida sellega siis tavaliselt mõeldakse? Mõeldakse seda, et inimene justkui poleks kunagi rahul. Nii, kui mingi tulemus on saavutatud, nii soovib ta midagi uut, paremat, suuremat. See on lause, millega hoiatatakse inimesi mitte liiga palju tahtma. Sellega hoiatatakse selle "piirituse" tunde eest, kus justkui kunagi ei saaks küllast kuni kogemustest/söögist/rahast lõhki lähed. Sellega tuletatakse meelde, et inimesed võiksid siiski enda soove tagasi hoida ja ehk isegi nautida seda, mis neil praegu on. 

Osaliselt nõustun - pidevas puudusetundes elades on raske õnnelik olla. Teisalt aga on see lause, mida ma mitte kunagi ise ei kasuta. Miks?

Sest süües kasvabki isu ja see on täiesti normaalne. 

On täiesti normaalne tahta rohkemat, uusi kogemusi, vallutada uut levelit. On täiesti normaalne, et endise eluunistuse asemel tekib uus varsti pärast seda, kui viimane täitub. Vahel otsustab inimene, et ei, see unistus on liiga väike, ma unistan veelgi suuremalt - ja seda juba siis, kui unistus veel täitunudki pole. 

Me ei pea olema mõõdukad. Mõõdukus hoiab meid tagasi. 

Ainuke, millele tõesti tähelepanu pöörata, on halb enesetunne. Kui uued unistused või suurem rahasoov või reisisoov või ajasoov või armastusesoov tekitab rahulolematust praeguse hetkega, siis on see murekohaks. Aga pane tähele! See murekoht ei tule suurema kogemuse soovimisest, vaid sellest, et ei suudeta hetkes olla. Inimene on tegelikult täielikult võimeline soovima rohkem ja samal ajal hindama seda, mis tal on. 

"Süües kasvab isu" - "Jaaaaa, nii tore, onju?"