Miks on inimesi, kes ei unista?

Unistamine on mu lemmiktegevus. See on midagi, mis annab energiat, rõõmustab, vahel aitab põgeneda praegusest reaalsusest, kui teine väga tüütu on. Ma tõstan sellega teadlikult iseenda energiataset. 

On aga inimesi, kes ütlevad, et neile ei meeldi unistada, et see on mõttetu. 

Mida nad sellega mõtlevad? Miks nad ei tunne seda head unistamise tunnet nagu mina ja paljud teisedki? 

Unistamine nõuab teatud viisil lahtilaskmist, see nõuab paindlikkust. Paindlikkust mõelda piiridest välja - kui oleks lõpmatu hulk raha või aega või tervist või sõpru või mida iganes meie süda ihaldab. Kuigi on tõsi, et unistamine ise tõstab energiataset, siis selle alustamiseks on vaja omakorda väikest lüket, et pihta hakata. Päris depressioonis inimestel pole tavaliselt nii palju energiat, et seda lüket teha ja nii ongi depressioonis inimestel väga raske unistamisega tegeleda, kuigi, kui nad sinna jõuaksid, siis see aitaks neid. 

Depressioon ja madal energiatase ei ole ainsad põhjused, miks osa inimestest unistamisega ei tegele. On ka neid, kes hoiavad omaenda reaalsusest nii kõvasti kinni, et ei taha midagi muud näha kui see, mis neil juba on. "Mis mõttega ma unistan, kui see mitte kunagi ei juhtu?" Paradoksaalne on aga tõsiasi, et kui inimene ei unista, siis on suurem tõenäosus, et need südamesoovid ei täitugi. 

Unistamisega mitte tegelemine on turvaline. Inimesed, kelle drive on väga tugev, saavad väga haiget, kui nende unistused täide ei lähe, seega on turvalisem mitte unistada ja mitte haiget saada. Sellest on tegelikult kahju, sest need tugeva drivega isikud võiksid väga palju lahedat korda saata, igasugu soove täita, maailma paremaks manifesteerida. Siin on hea näiteks tuua üks Abrahami kujund: nõrga tahtejõuga inimesed sõidavad teel 5 km/h ja kui peaks juhtuma, et nad kogemata vastu puud põrkavad, siis ega nad väga palju haiget ei saa. Kellel on aga väga suur tahe, need sõidavad 100 km/h ja nende kahjustused on vastu puud sõites oluliselt suuremad. Jah, suurema tahtejõuga inimeste jaoks on unistamine oluliselt "riskantsem". Unistamine tõstab sõidukiirust. 

Küll aga peab aru saama, et unistamine ei ole põhjus, miks vastu puud sõidetakse. Selleks põhjuseks on halb enesetunne. Puud on vaid takistused me teel, unistamine aitab nendest mööda sõita. Kõik tegevused, mis head tunnet tekitavad, aitavad puid vältida, sest kui oleme energiatasemelt heas kohas, siis leiame selle tee iseenesest üles.