Kas ma peaks igal hommikul mediteerima?

Mediteerimisest kirjutasin eelnevalt siin. 

Kui nüüd kõrvale jätta mediteerimise sisu ja mõelda ainult sellele, et mida see meiega teeb, siis kas oleks tark seda iga päev teha? Samasugust küsimust saab küsida tänulikkuse nimekirjade tegemise kohta, rahaharjutuste tegemise kohta, teadlikult aja võtmise kohta unistamise jaoks?

Kas neid harjutusi peaks tegema pidevalt, süstemaatiliselt, kalendrisse märgituna?

Ei. Vastus on ei. 

Miks mitte? Sest meil ei ole iga päev seda tunnet. Okei, äkki kellelgi on, aga enamikel mitte. Tehes aga midagi vastu oma tahtmist, ennast sundides ja ülesvoolu liikuma pannes, ei tee me endale head. 

Ma ise olen tegelikult vägagi süstemaatiline inimene, mul on pidevalt TO DO silme ees ja ma vist ei oskakski teistmoodi elada. Miks ma siis endale niimoodi teen? 

Igapäevaselt, süstemaatiliselt mediteerimine või ükskõik, mis harjutuste tegemine, on kasulik ainult siis, kui tõesti seda naudid. Ma ise tõesti naudin ülesvoolu ujumist, pingutust, surumist. Seda kõike muidugi teatud piirini ja see piir tuleb ka väga kergesti ette. Nii kui tunnen, et piir on ületatud, siis jätangi katki. Selle sama surumistunde armastamise pärast hoian ma muidugi isiklikku heaolu voolu tagasi, ma ei lase kõigel suurepärasel oma ellu tulla vabalt, vaid see tuleb läbi teatava pingutuse. 

Ma mõistan seda ja see on okei. Ma tõesti naudin pingutusi. Ma naudin seda mängu. 

Kokkuvõtteks - ei pea igal hommikul mediteerima. Mida rohkem kuulad oma sisetunnet, seda lihtsam see elu on. Mediteeri ainult siis, kui sisetunne seda ütleb. Sealjuures - kuula hoolega! Äkki ta juba ütleski?