Ego-energia

Mis tunnet see sõna teis tekitab? Ego. Enamikul ilmselt midagi negatiivset. Mul ka. 

Maailmas on väga palju õpetusi, mis väärtustavad ego-energiast lahtilaskmist, egost loobumist, meditatsiooni abil egoga hüvastijätmist. See olla võti õnneni. Võib, sest ma ei tea kindlalt. Ma pole seda kogenud. 

Küll aga tunnen, et ma pole veel valmis. Ma ise olen endale veel liiga tähtis. Mulle on tähtis olla edukas ja jõuline ja saavutada-saavutada-saavutada kõike, mida ma veel saavutanud ei ole. Ma tahan veel nii palju asju, et nende loetlemiseks läheks tunde. Ma tunnen rõõmu omamisest ja võitudest. Ma pole veel valmis. 

Samas ei saa ma öelda, et ma kogu aeg egopõhises energias elaks. Vahel, kui väsinud olen või kui lihtsalt tunne peale tuleb, lähen kohta, kus egopõhine energia ei ole kõige tähtsam. Seda on muidugi raske sõnadega kirjeldada, aga see on umbes midagi sellist: 

Sõidan rongiga ja vaatan, kuidas puud, põõsad, taevas ja muru mööduvad. Kõik on täislik, maailm on täiuslik. Kõik on absoluutselt nii nagu see olema on loodud. Mitte midagi pole üle ja mitte midagi pole puudu. Lõdvestus, täielik lõdvestus. Rongiõnnetus. Mu surm. Kõik on jätkuvalt täiuslik. See ei häiri mind karvavõrdki, ei tekita mingeid emotsioone, ei kurbust ega rõõmu. Maailm on imeilus. 

Sellise lõdvestuse teen ma enamasti kord päevas, kui nüüd mõtlema hakkan. Ma ei nimeta seda suitsidaalsuseks, sest suitsidaalsus on püüe vägivaldselt egost lahti saada, see on aga rohkem ühtesulamine. Mu inimmõistuse jaoks on lihtsalt lihtsam teha seda läbi surmaidee. Kui ma oleks nii osav nagu Siddhartha Gautama, siis suudaksin ilmselt lõdvestuda ka voolava jõe abil või antud juhul siis liikuva rongi abil, aga minu jaoks toimib midagi muud. 

Tänu nende kahe energia vahelisele pendeldusele hoian oma isikliku energia tugevana, ma ei väsi ja ma ei haju. Jaksan olla fokusseeritud, kui seda tahan. Ma tõesti tahan! Aga eelkõige kasutan seda tehnikat lihtsalt selle pärast, et see mulle meeldib. 

Egost mitte lahti lasta on okei. Lahtilaskmine on okei. Kui see toob rõõmu, siis on okei.